Erik, Martin ja Raido esindavad Datanori nö nooremat põlvkonda. „Noored ja munadega“ nagu nad endi kohta ise ütlevad :). Tänases loos uuringi lähemalt, kuidas nende teekond Datanori tõi ning mida nad siin töötamisest mõtlevad (nii enne kui pärast pöördelisi sündmusi).
Suvepäevadele sõites tekkis meil humoorikas arutelu, et kes on Datanoris PÄRISELT sõbrad ja kes lihtsalt head kolleegid. Tuli välja, et üks väheseid TÕELISI sõpruskondi moodustubki triost Erik-Martin-Raido. Kui Martin alustas oma kooliteed koos Erikuga, siis üks hetk Reaalkooli õppima asudes said neist Raidoga klassivennad ning kooliteed nühiti üheskoos kõrghariduse omandamiseni TTÜs. Kuid ka side Erikuga säilis — koos käidi kaberingis ja taoti jalkat. Ning nüüdseks ongi need kolm juba pikemat aega head kolleegid (ja endiselt sõbrad!).
Raido (27) oli kolmikust esimene, kes oma tööalast karjääri just Datanoris alustas. Läbi oma lõputöö juhendaja, kes Raidot tööle soovitas, ta just siinses seltskonnas 2016. aastal alustaski. Siia on ta tulnud ja juba üsnagi pikaks ajaks püsima jäänud, hinnates paindlikku ning toetavat töökeskkonda ning huvitavaid projekte, mis ei lase mugavustsooni jääda, vaid kannustavad pidevalt end arendama ja uute tehnoloogiliste uudistega kursis hoidma.
Kui ühel hetkel meeskond kasvava töökoormuse tingimustes uusi hakkajaid arendajaid otsis, julges Raido just kauaaegset kamraadi Martinit soovitada, tundes tema head tööeetikat ning tublit pealehakkamist. Nii liitus ka Martin (27) 2017. veebruaris Datanoriga. Martin hindab Datanori kõrget töökvaliteeti ja professionaalset taset. Kui varasemas tööelus tuli ette olukordi, kus tekkinud küsimustele tuli vastuse leidmiseks pöörduda kõigevägevama Stack Overflow kommuuni poole, siis Datanoris saab 98,48% juhtudel abi ikkagi kogenud kolleegidelt ja kedagi naljalt omapäi keerulise probleemi juurde pusima ei jäeta.
Kui ühe kunagise projekti juures oli vaja kedagi, kes valdaks PHP-d, siis oli omakorda Martinil varrukast võtta kindel soovitus — Erik, kes toona just veebilahendustega tegeles. Erik (25) jäi kohe silma kui kiire ja kvaliteetse töö tegija ning kaua aega ei võtnud, et sai temagi kutse Datanoriga liituda. Erikule meeldib, et Datanori projektid ja kliendid on vahelduvad ning mitmekesised, esitades samas piisava annuse väljakutset. Näiteks ei kujutaks ta täna ette, et peaks 100% ajast pühendama vaid ühe kindla toote arendamisele.
Kui rääkida sellest, mis triot üleüldse programmeerija ameti juures paelub, siis ühe olulisema aspektina nimetatakse paindlikkust. Raido, kes kunagi kaalus ka tõsiselt meditsiini õppima minna, rõõmustab, et on täna oma valikutes vabam — teeb tööd seal, kus tahab, millal tahab ja palju tahab — nö tuhinapõhiselt.
Kui ehk küll tänaseks juba murduva müüdi järgi on programmeerijad omaette nohistavad vaiksed poisid, siis tegelikult on ka IT arendus meeskonnatöö ja nii eduelamused kui ka rasked momendid on tihtilugu põhjustatud just inimestest sinu ümber. Heas tiimis töö sujub, kuid kui vahel rollid segased ja pole selge, kes mille eest täpselt vastutab, võib tekkida ka stressi ja arusaamatusi. Õnneks on viimast siiski töös pigem vähe. Üleüldse leitakse, et programmeerimine üleliia stressirohke valdkond pole. Kui, siis vaid kiirematel aegadel, vahetult enne olulisi ja suuremaid reliise. Ja kui vanad kalad ei tee teist nägugi, kui lives midagi „õhku lendab“ (sest no ikka juhtub), siis noorematele kolleegidele jäävad need asjad kauemaks südamele. Õnneks saab ka need hetked tagantjärgi musta huumori abil talutavamaks muuta.
Programmeerija töö juures paelub aga asjaosalisi enim see, et tööl on silmaga nähtav tulemus. Tuleb lihtsalt tähed ja numbrid õigesti ritta seada, muutujatele head nimed leida (mis võib olla ootamatult keeruline!) ja voilà — mõni uus laialttarbitav äpp ongi sündinud. Lisaks on töö piisavalt loominguline ja väljakutseid pakkuv, nii et naljalt juba igav ei hakka. Kindlasti peab programmeerija olema piisavalt õpihimuline, sest pea iga uus projekt toob kaasa vajaduse uurida-puurida millegi kohta, millega varem kokku puutunud ei ole.
Programmeerimisoskusi saab ka enda eraelu jaoks ära kasutada — näiteks Martin nimetabki ühe enda hobina, üllatus-üllatus, progemise, sest pole harvad juhused, kus ta ka pärast tööaega arvuti taga koodi kirjutab, näiteks oma investeerimishuvi tarbeks intresside arvutusi automatiseerides. Vaimu aitab värskena hoida ikka sport ja aktiivne liigutamine — Erik mängib võrkpalli ja discgolfi, Martin käib jalkatrennis ja teeb lapsega rattatiire ning Raido harrastab lisaks tennisele kestvusalasid — jooksmine ning uue avastusena triatlon, on tema pärusmaa. Ühega on kõik nõus — kui tahad, et mõte puhkaks, siis peab end kindlasti liigutama. Selleks püüavad nad leida (kõiki kehtestatud piiranguid arvesse võttes) võimalusi ka tänases pisut keerukamas karantiini-olukorras.
Ei teagi, kas see on positiivne või negatiivne, kuid suuri elulisi ümberkorraldusi ei olegi karantiinis olemine meestele põhjustanud. Raido mainib, et tema isegi naudib seda olukorda, kuna rutiin on hetkel kenasti paigas. Kindel aeg tööks, regulaarsed söögiajad, regulaarne trenniaeg ja ka unetunnid tulevad kenasti täis. Mis nii elul viga. Ka töös ei ole tulnud meestel ette mingeid erilisi muudatusi, kuna programmeerimiseks ju suurt peale arvuti, internetiühenduse ja võimalikult suure monitori vaja polegi. Ole sa siis kodus või kontoris, kood saab ikka ühtmoodi kvaliteetselt kirjutatud, koosolekud peetud ja kolleegidega vajalikud jutud aetud. Vaata, et kodukontoris on süvenemine kohati paremgi. Nii arvab Raido, kes muidu kodukontoris veetis pigem vähe aega, et rakendab selliseid päevi ka normaalolukorra taastumisel tihedamini. Kui siiski natukene vinguda, siis enim tuntakse puudust ühest heast ja mugavast kontoritoolist.
Kui uurin, et kas on tekkinud muret ka majandusliku olukorra pärast, siis täna pigem mitte. Kohati tundub, et tööpakkumisi, mida arendajatele ikka aeg-ajalt saadetakse, on hakanud viimase kuu jooksul isegi aktiivsemalt tulema. Datanorist aga praegu keegi kuskile kippunud ei ole ja loodetavasti saadakse üheskoos ka võimalikest raskustest üle. Kindel on see, et ka pikas perspektiivis näevad kõik kolm end jätkuvalt IT sektoris, lihtsalt kogenumate ja targematena, kui täna.
Kuigi progemise juures on suur pluss see, et tööd saad teha ka eemalt, siis pea kuu aega kodukontorit on siiski tinginud selle, et juba on tekkinud igatsus kontori ja kolleegide järele. Ütle veel, et arendajad on introvertsed.. :) Lõpetame Raido soovitusega sotsiaalse suhtlusvajaduse rahuldamiseks korraldada sõpruskonnaga näiteks virtuaalseid Kuldvillaku-turniire ja kindlasti mitte ära unustada ka oma perega ühendust pidamast. Ikka distantsilt, kuniks…
